Piret Isotamm

Kui minu käest küsitakse, mis on jooga, siis ma vastan, et see on suhe iseendaga. Me ei ole ühenduses paljude asjadega oma kehas. Me vaid kanname oma keha. Ja see ühendus tekib alles siis, kui tunneme valu või oleme haiged. Ja ka siis on see ühendus valuga, mitte kehaga. Täpselt nii oli ka minul ennem seda, kui avastasin sellise imelise tööriista nagu jooga. Füüsiline valu kehas oli see, mis tõi mind matile. Minu elu oli sel hetkel üsna hall, kuna kogu energia kulus valule ja pingele, mitte elamisele. Ma otsisin meeleheitlikult sellest väljapääsu ning olin vägagi kindel, et see valu on kehaline. Kuid täna tagantjärgi vaadates saan aru, et see kõik oli seotud emotsioonidega. Allasurutud emotsioonidega. Iseenda aktsepteerimisega. Teiste soovide järgi elamisega. Ühtepidi oli see valus teekond, kuid teisalt jällegi nii ilus, valgustav ja tervendav. Ja see teekond kestab siiani.

Igapäevaselt praktiseerin nii yin, kui ka yang stiilis joogat, et hoida kehas tasakaal, kuid just Yin jooga on see, mis mind on sügavamalt puudutanud. Yin joogat praktiseerides kerkib pinnale kõik, mis sel hetkel tahab pinnale saada. See on nagu meeledušš. Vaikus, lõdvestus ja kohalolu aitavad meelel puhastuda ning seeläbi kogeda sügavat naudingut. Yin praktikaga kaasneb selline seletamatu kerguse tunne, justkui mingi koorem on õlgadelt langenud. Täpselt ei tea mis vabanes, kuid see ei olegi oluline. Oluline on, et miski vabanes. Loomulikult ei ole aga kogu see teekond ainult roosa manna ja maasikavaht. Ka ebamugavust on palju. Kuid taaskord, oskus selles ebamugavuses kohale jääda, aktsepteerida, mitte selga pöörata vaid sellest läbi hingata on suurim kingitus. Sest just selle ebamugavuse taga on tihti meie suurimad õppetunnid. Ma olen kogenud, et me oleme võimelised iseend tervendama läbi vaikuse ning kohalolu ja, et Yin jooga on selleks parim tööriist. Sa justkui ei tee midagi, kuna see ei ole füüsiline, kuid samas teeb oma kehale suure pai. Ma olen õppinud, et olen väärtuslik just sellisena nagu olen. Et ma olen alati seal, kus olema peab. Et kõik siin elus juhtub minu hüvanguks. Et minu emotsioonid on minu emotsioonid ja need ei tule väljastpoolt vaid minu seest. Ja, et neid emotsioone tuleb tunda ja kogeda, mitte alla suruda, kuna need on elavad energiad ning neid endasse mattes ja kinni hoides, me alateadlikult astume sammu lähemale haigustele. Et tarkus tähendab enda tundmist ja enda tundmine on kõigi muude teadmiste alus. Elu on kaunis kogu oma ebatäiuslikkuses. Et me kuulaksime oma keha ja selle tarkust. Keha räägib alati tõtt. Et elu toimub siin ja praegu. Olen kohale jõudnud, olen kodus, olen siin, olen praegu, olen tugev, olen vaba. See on kõiksus, milles elan!

/ THICH NHAT HANH /